Dávjá jerron gažaldagat suohkana bálvalusmávssuid birra

Dannego čáhci ja duolvačáhci leat nugohčoduvvon "iešruhtadeaddji suorgin", de galget diŋgojeaddjit máksit buot goluid mat suohkanis leat čázi ja duolvačázi dáfus. 

Vuođđun lea danin ahte bálvalusmákvssut galget reflekteret suohkana goluid addmis čáhce- ja duolvačáhcebálvalusa - ii eanet dahje unnit. 

Sturrodat mearriduvvo geavahanareála vuođul maid suohkan lea viežžan opmodatregisteris Matrikkelen.

Sivvan lea ahte guokte suohkana goabbatgelagan bálvalusmávssuiguin dál lea šaddan okta suohkanin. 

Jagi 2020 jotkkiimet seamma bálvalusmávssuin čázis ja duolvačázis nugo lei dan guovtti suohkaniin. 

2021 rájes lea bálvalusmáksu lea dan ođđa ja oktiičaskon suohkanis leamaš seamma bálvalusmáksu buot diŋgojeddjiide. 

Dat mearkkaša ahte muhtin diŋgojeaddjit vásihit ahte bálvalusmáksu lea lassánan dasgo earát vásihit ahte dat lea unnon. Leat diŋgojeaddjit ovddeš Dielddanuori suohkanis geat vásihit lassánan bálvalusmávssu, daningo ledje beali eanet diŋgojeaddjit ovddeš Skániid suohkanis go ovddes Dielddanuori suohkanis, ja dasa lassin lei ovddeš Skániid suohkanis stuorat máksindássi. 

Bálvalusmávssuid vuođđu lei, eará sániiguin, goabbatge lahkái dan guovtti ovddeš suohkaniin, ja dát boahtá dál ovdan go buot diŋgojeaddjit galget máksit bálvalusmávssu seamma vuođu mielde.  

Sáhttá. Buohkat ssáhttet gáibidit ahte sidjiide biddjo čáhcemihtidanbiergasa. 

Ii šatta hálbbit, iige leat makkárge automátihkka ahte go bijahat čáhcemihtidanbiergasa, de šaddet unnit golut. 

Suohkana golut doaimmaheames čáhce- ja duolvačáhcebálvalusa, leat guovttelágan golut; fásta golut ja rievddadeaddji golut.  

Fásta golut speadjalastet vuosttažettiin maid máksá doaimmahit čáhcelágidan- ja duolvačáhcebálvalusa beroškeahttá das man máŋga diŋgojeaddji mis leat, dasgo rievddadeaddji golut fas leat golut mat rievddadit meroštallon/mihtiduvvon geavaheami mielde. 

Sis, geat leat bijahan čáhcemihtidanbiergasa, leat guovttelágan bálvalusmávssu, - fásta ja rievddadeaddji bálvalusmávssu, mat leat čadnon dasa man ollu čázi geavaha. Sis, geain ii leat čáhcemihtidanbierggas, mákset meroštallon geavaheami mielde, mii rehkenastto viesu sturrodaga vuođul. 

Suohkanstivra mearridii bušeahttačoahkkimis ahte bálvalusmávssuid vuođđu galgá lea nu ahte rievdadeaddji ja fásta bálvalusmávssuid gaskka galgá leat čuovvovaš juohkin: 

Čáhci: Fásta máksu lea 88% obbalaš mávssus dasgo rievddadeaddji másku lea 12%. 
Duolvačáhci: Fásta máksu lea 87% obbalaš mávssus dasgo rievddadeaddji máksu lea 13%. 

It vuos. Dál leat bidjamen stuora doapparlihttuid mat leat gitta eatnamis (dárogillii moloker) miehtá suohkana (ovddeš Skániid suohkana) ja go dat leat sajis, de ožžot buot astoáiggebartta olles suohkanis astoáiggedoapparčorgema. 

Doabbara galggat guođđit stuora doapparlihtiide (moloker) mat leat du lahkosis. Mii addit dieđu gos stuora doapparlihti gávdnojit maŋŋil go HRS lea loahpahan "gilvinbarggu". 

Go leat gilván stuora dopparlihtiid dan suohkanoassái gos du barta lea ja dat báiki galgá leat doapparmáhcahanbáikin dan guovllus, de ferte máksit doapparčorgema bartta ovddas. 

Váldde oktavuođa suohkaniin, dat buktet ođđa doapparlihti, mii lea nuvttá.

Go busserullas unnugohtet busset, čanas ovtta busse biebmodoapparlihttái boahtte háve go gurrejit nu ahte guđet ođđa rulla dutnje. 

Jo, sáhtát.  

Diŋgojeaddjit sáhttet soahpat suohkaniin ahte ieža gieđahalat njuoskaorgánalaš bázahusaid iežas eatnamis mearriduvvon njuolggadusaid mielde. 

Lea álohii eaktun ahte gieđahallan dáhpáhuvvá dohkálaš hygienalaš vuogi mielde, ahte ii geasut vahátelliid, ii dagat golgi bázahusčázi, guohca hája dahje eará váikkuhusaid lagas birrasii. Ferte duođaštit ja čilget ovdal go soahpamuš sáhttá dahkat. 

Soahpamuš suohkaniin ahte ieš gieđahallat njuoskaorgánalaš bázahusaid, mielddisbuktá unnit bálvalusmávssu. 

Olles HSR-guvlui galget ráhkaduvvot oktasaš njuolggadusat ruovttukomposteremii - muhto dát ii leat vel sajis. 

Juohke viessu/lanjadat dahká unnimusat ovtta viessodiŋgojeaddjin. Geatnegasvuohta máksit bálvalusa ovddas álgá dan rájes go orrunovttadat váldo atnui, dahje go hukseneiseválddit addet gaskaboddosaš geavahanlobi/loahppaduođaštusa. Juohke opmodat/lanjadat mas ii oktage orro fásta birrajagi, dahká unnimusat ovtta astoáiggedingojumi. Opmodat masa lea huksejuvvon viessu, muhto lea leamaš guorus unnimus 6 mánu maŋŋálagaid dahje guhkit áiggi, sáhttá maŋŋil ohcamuša rievdaduvvot astoáiggediŋgojeaddjin. Suohkan sáhttá, maŋŋil go báikkálaš varrisvuođaeiseválddit leat buktán cealkámuša, luvvet vissis opmodagaid suohkana doapparčorgenortnegis. 

Buohkat leat geatnegahtton sirret doabbara. 

Geahča eanet dieđuid Hålogaland Ressursselskap IKS doapparčogennjuolggadusaid suohkaniidda siiddus.

Eanet dieđut ja vástádusat astoáiggedoapprčorgema birra, geahča dás 

Sádde sleađgeboasta Dielddanuori suohkanii – post@tjeldsund.kommune.no. Dieđuid gieđahallet dađistaga go bohtet. 

Heahttedilis sáhtát riŋget min telefonguovddážii, 77089500.

Dielddanuori suohkan oastá dán bálvalusa fitnodagas Stoklands AS.

Dábálaččat gurrejuvvo kloáhkka orrunviesuin juohke nuppe jagi. Sáhttet leat erenoamáš dilit mat gáibidit gurrema dávjjit dahje unnit háve go dábálaččat. Bálvalusmáksimis galgá oaidnit man dávjá kloáhkka gurrejuvvo. 

Gurrendiehtu sáddejuvvo boasttas dahje sms-diehtun buot registrerejuvvon viesuide ovdal go gurremat álget. 

Jos it dieđe goas maŋimus ruhttejuvvui, de sáhtát váldit oktavuođa suohkaniin. Sáddes sleađgaboasta Dielddanuori suohkanii - post@tjeldsund.kommune.no. Merke dan «Feiing». Sleađgaboasttaid giehallet dađistaga go bohtet. 

Lea gáibádus ahte galgá čađahuvvot almmolaš ruhtten buot visttiin/viesuin main lea biipu. 

Astoáiggeviesuid biipput ruhttejuvvojit dárbbu mielde. Lága mielde geatnegahtton ruhtten astoáiggevisuid biippuin plánejuvvo álggahuvvot 2021. Maŋŋil vuosttáš ruhttema mearrida ruhttejeaddji man dávjá ruhttet biippu. Dielddanuori suohkan oastá ruhttenbálvalusa Hársttáid suohkanis.