Skániid suohkana historjá

Skániid suohkan ásahuvvui 1926 go earránii Trondenes suohkanis. Skániid suohkan ja Astafjord suohkan šattaiga oktan suohkanin ođđajagimánu 1.b. 1964  dan seammas go dat oassi mii lei Rálli sullos, sirddihuvvui Ibestad suohkanii.   

Skániid suohkan lei oassin Trondenes suohkanis 1838 rájes go fápmuidahtte 1837 ovddagoddelágaid. 

1860-logu loahpageahččen šattai eallinfámolaš gávpebáiki "Skearris". Skánik lei guhká dán guovllu ekonomaš guovddáš, ja Skånlandgårdenii buvttii dat ollu ovdamuniid. Dakkár guovddáš sajádat Dielddanuoris dagai ahte Skánik šattai bisanbáikin mearraruvttovanccaide, báikái ásahuvvui iežas poastaviessu ja dohko huksejedje geainnuid. Juste maŋŋelaš čuohtejahkemolsuma nohkagođii Skearri rolla leat gávpebáikin nu go máŋga eará mearraruvttovanccaid bisananbáikki miehtá rittu. Maŋŋil vuosttaš máilmmisoađi huksegohte gili badjelii ja lagabui girkku. Lei dehálaš ahte gillái ásahuvvui meieriija mii galggai leat olles guovllu várás. Dasa lassin ásahuvvui báŋku ja eará sierragávppit.  

Maŋŋil go Skániid suohkan ii lean šat oassin Trondenes suohkanis ja šattai sierra suohkanin 1926, šattai Skánik hálddahusguovddážin suohkanis. Juohkinmearrádus dohkkehuvvui miessemánu 14.b. 1926 ja fápmuduvai 01.07.1926 go Albert Isaksen, Sáhtiin eret, válljejuvvui Skániid vuosttaš sátnejođiheaddjin. 

Suohkana dálá sturrodat bođii ovttasčaskkimis Astafjordain 1964. Ođđa suohkan oaččui nama Skánik (Gáldu: Trondenes historjá ja Skánik historjá H. Brun bokte).

Go divodedje suohkanrájáid 1964, šadde oasit Skániid suohkanis Ibestad suohkana vuollái (Gáldu: Suohkangaskasaš arkiivva ruovttusiiddu arkivamateriála Suohkanjuohkin áiggiid mielde).  

Namma Skánik - Evenskjer

Boares gávpesadji Evenskjær (Skánik) lea ožžon namas golbma lássa/skierri mielde. Evenskjærene, mat leat "Skånland store" dálu bokte. Mii eat dieđe gii lea nammadan lásaid/skierriid, muhto jáhkkimis lea ahte namma lea čadnon muhtun "Even" nammasaš olbmui. Gaskal dan stuoramus lása/skierri ja njárgga lásaid guvlui, devdui eana, ja dákko huksejedje váldoviesu, ja dan guokte eará lása/skierri muitit mii namain Nibe "Eggeværet".  

(Gáldo: Evenskjer.net)

Suohkana ránnjá nuortan lea Rivttága suohkan, lullin leat Dielddanuori, Evenášši ja Áhkánjárgga suohkanat (Nordlándda fylkkas), ránnját oarjin leat Norgga stuorámus suolu Iinnasuolu, ja Hársttáid ja Ibestad suohkanat.  

Váldogirdišillju lea Háršttáid/Áhkánjárgga girdišillju, Evenášši, mii lea ránnjásuohkanis. Gonagas Olav geaidnu, E10, manná suohkana čađa. 

Suohkanis sáhttá navddašit rikkis olgonastineallima sihke suohkana 11 várrečohkkáin, gos sáhtát várdát Dielddanuori, Vågsfjordena ja Astafjordena, ja maiddái finadit meara nalde (Gáldu: Wikipedia).

Areála viidodat: 495,1 km²

Ássiid lohku: 3061

Dan sivas go Skániid suohkan časkkui oktii Astafjord suohkaniin 1964, de lea maid lunddolaš váldit mielde dieđuid Astafjord suohkana historjjá. 

Astafjord suohkana histrojá

Astafjord gulai Ibestad suohkanii gitta 1926 rádjái. 

Ovdáneapmi guolásteamis 1856 lofuohtalága mielde, dagahii ahte Ibestad šattai láidesteaddji suohkanin dan ođđa Romssa fylkkas 1886. Suohkan ii dušše čužžon silbajulggiid nalde iežas nanu báŋkku geažil, muhto measta gollejulggiid nalde. Nu celkkii ámtamánni diliid birra 1881. Go čielggai ahte lihtolaččat vuite vuosttaš máilmmisoađis, de geasuhii moatti jagi dienas buori guolásteamis, dilihis soahterustemii, mii inflašuvnna geažil šattai divrras ja man báŋkku ii nagodan ruhtadit. Báŋku gopmánii go loanahii ollu ruđa eará báŋkkuin buoridan dihte iežas kapitála. Báŋku gopmanišgođii miessemánus 1920, ja dát gopmáneapmi unnidii oktavuođaberoštumiid. Ekonomalaš gopmáneapmi ja dáhkadusovddasvástádus dagahii ahte čuožžilii jearaldat juohkit suohkana ođđasit. Renså ja Rievtták leigga 1909 rájes stivren oktasašsuohkana Ibestad. Go suolu 1924 oaččui sátnejođiheaddji, de lei álbmotsuohkan cuovkanan sikkaldasat. 1926 juhkkojuvvui Ibestad máŋga unnit suohkaniidda; Ibestad, Andørja, Rievtták ja Astafjord. Astafjord lei sierra suohkan 1926 rájes dassážii go Skániid suohkan laktašuvai Astafjord suohkaniin 1964 (Gáldu: Stáhtaarkiiva Romssas). 

Skániid suohkanis leat sihke dáčča ja márkosámi ássit, ja suohkanis lea ealáš sámi biras. 2005 ásahii Sámediggi guovllukantuvrra Skániide. Skániid joatkkaskuvlla ásaheami rájes ja dassážii go heaittihuvvui 2010, loahpageahčen lei dat oassin Heggen joatkkaskuvllas, Háršttáin, lei skuvllas sámegiella válljenfágan. Sámegieloahppu addo vuođđoskuvllas. Lassin suohkan golbma mánáidgárddiide, gávdno Skániid suohkanis sámi mánáidgárdi; Márkománák. Juohke čavčča lágiduvvo konfirmántaleaira márkosámiid ássasajis Vilgesváris. Nuorat ijastit lávus ja sidjiide guossohuvvo árbevirolaš sámi biebmu. Gávdno sámi lágádus, Skániid girjie, mas lea kontursadji suohkanis. Mis leat sámi girječállit Skániin eret. Juohke jagi lágiduvvo márkasámi kultur- ja musihkafestivála Márkomeannu, Skániid ja Evenášši suohkanrájá nalde. Skániid ja Ebenášši rájá nalde gávdno Gállogieddi sámi olgomusea. Báikkálaš čuoigansearvi ovtta dain máŋga márkosámi giliin sádde oasálastiid unniidčearddaid čuoigangilvvuide olgoriikkas. Várdobáiki sámi guovddáš lea ásahuvvon ránnjásuohkanii, Evenáššái (Gáldu: Eksámensbargu 2012, Norgga Árktalaš Universitehta Mona Lilleng).  

Suohkanstivrra mearrádus áššis 91, čoahkkimis 24.11.2004 - suohkana skuvllat galget galbejuvvot sámi namaiguin. 

Namat maid galget geavahit leat: 

Vatnjávri skuvla - Boltås

Roaba skuvla - Grov skole

Skániid skuvla - Skånland skole

Sátiid skuvla - Sandstrand skole 

Suohkanstivra meannudii sámi báikenamaid ášši čoahkkimis 22.04.2010, áššis 13:

1. Skániid suohkan dohkkeha čuovvovaš báikenamaid čállojuvvon ná: 

Trøssemark     Vuopmegeahči

Nipen              Hoanttas

Saltvann          Sáltejávri

2. Skániid suohkan váldá vuhtii ahte Stáhta geaidnodoaimmahusas lea ovddasvástádus galbet Trøssemark/Vuopmegeaži ja Saltvann/Sáltejávrri.

3. Ráđđeolmmái gohččojuvvo galbet báikenama Nipen/Hoanttas.

Skániid suohkan ii leat dál mielde sámegiela hálddašanguovllus. Suohkanstivra lea meannudan čoahkkimis 22.04.2010 áššis 20 ja lea positiiva muhtunlágan čanasteapmái sámegiela hálddašanguvlui. Suohkan vuordá ulbmilstivrenmodealla guorahallama ovdal go dahká mearrádusa áššis. 

Golggotmánu 8.b. 1987 áššis 56 mearridii suohkanstivra ahte nábár galggat leat Skániid suohkana suohkanmearka. 

Suohkanmearkka, čáhppes nábár golleivnnát duogáža nalde (s.st. ášši 37/88 čoahkkimis njukčamánu 17.b. 1988), lea Arvid Sveen hábmen ja dat dohkkehuvvui 1988. Mearkka duogáš lea guhkes vancahuksenvierut Roabas, ovddeš Astafjord suohkanis.  

Go Skániid suohkastivra válljii nábára suohkanmearkan, lei čuovvovaš ágga mii ovddiduvvui: Skániin leat vanccahuksenvierut mat jáhkkimis mannet ruovttoluotta gitta vikiŋgaáigái, dalle go Sigurd Slembe huksii iežas vanccaid Helleren báikkis Roabas. Dábbe ledje ovdal mearkkašahtti ollu beahcevuovddit maid eai dušše geavahan hukset vanccaid dan guovllus maid dál gohčodit Skániid suohkanin, muhto maiddái vanccahuksemiidda lagas guovlluin. Vanccahuksen lei dušše okta suorgi mas nábár adnui. Spihkárbovra ja bastebovra geavahedje ovdal, ja sullii 1500 logus geavahišgohte nábára buot lágan muorrabargguide. Lei erenoamáš dáida ráhkadit nábáriid. Dát árbevierru lea doalahuvvon suohkanis ja lea dušše moadde jagi áigi go maŋimuš nábárduojár "Nábár-Ánte" jámii. Dál leat 2 fitnodaga Skániin mat dolvot árbevieru ovddosguvlui." (Gáldu: Skániid suohkan). 

"Áidna readu maid dárbbaša vanccahuksemii earret dáguhanreaidduid ja ákšu, lei nábárat dahje bovrrat..... Nábárat ledje iešguđetlágan, eahpedárkilat dandáfus masa galge adnot, dahje ledje dárkilit namahuvvon ulbmiliid dáfus" (Kolsrud 1947:140). Kolsrud, Knut (1947): Finnefolket i Ofoten En studie i Ofotens demografi og sjøfinnenes etnografi i eldre tid. Oslo: A.W.Brøggers Boktrykkeri A/S

Vanccahuksenvierut Roabas leat ain anus vel otná beaivvege.